Eestpalve
Palvetamine kuulub iga kristlase ellu ja väga olulisel kohal on meie palveelus ka eestpalve oma lähedaste, pereliikmete, sõprade, kaaskristlaste aga ka võõraste ning keeruliste eluolukordade eest. Eestpalvet saab teha iga kristlane, kuid seda võib paluda ka koguduse vaimulikult, kes võtab vastavad isikud või olukorrad jumalateenistusel eestpalvesse. Loomulik on, kui eestpalvet tehakse haiguse, läheneva surma, õnnetuse või looduskatastroofi, hingelise või majandusliku kitsikuse pärast.

Mälestamine

Lahkunut mälestame kirikus matusele järgneval pühapäevasel jumalateenistusel. Vana tava kohaselt võib surnut mälestada ja eraldi hingepalvet pidada veel 40 päeva möödumisel surmast. Selleks peavad lahkunu lähedased pöörduma mälestamissooviga koguduse kantseleisse. Lahkunut võib mälestada ka edaspidi, sõltumata surmast möödunud ajast – lahkunu sünni- ja surmapäeval, surnuaiapühal, hingedepäeval või surnute mälestamise pühal ehk igavikupühapäeval.

EESTPALVESOOVI ja LAHKUNUTE MÄLESTAMISE sooviga võib tulla koguduse kantseleisse pastoraadis mõni nädal kuni pool tundi enne jumalateenistust. Oma soovist võib teada anda helistades või ka kirjutades õpetajale.
Kirikuõpetaja ja kogudus kannavad Teie mure või leina - vajadusel ka anonüümselt - palves Jumala ette.