Christian Kelch sündis 1657. a Pommeris, käis ülikoolis Frankfurdis Oderi ääres ja Rostockis, õppides teoloogiat ja ajalugu. 1680. a tuli Kelch Tallinna ja ta töötas koduõpetajana Laiusel ning Põltsamaal. Juba pisut kui aasta pärast suutis ta jutlustada eesti keeles.

1682. a siirdus Kelch Järva-Jaani pastoriks. Siinses pastoraadis kirjutas ta aastatel 1688–1691 oma kuulsa „LIIVIMAA AJALOO ehk Eesti-, Liivi- ja Lätimaa mälestusväärsete – ja rahulugude lühikese kirjelduse“. Üle 600 lehekülje pikkune teos trükiti 1695. a Saksamaal.

B. G. Forseliuse eeskujul asutas Kelch 1685. a Järva-Jaani talurahvakooli, olles ise alguses ka selle õpetajaks.

Kelch pidas pastoriametit Järva-Jaanis peaaegu 15 aastat. Suure näljahäda ajal  1695–1697 aitas ta oma sissetulekuga hulka vaeseid ja nälga kannatavaid inimesi, niikaua kui ta jaksas. Kui väike kihelkond oli peaaegu välja surnud, siis oli ta sunnitud  oma armetut olukorda kirjeldama Karl XI-le ja paluma end üle viia Viru-Jaagupisse. 1697. a siirduski Kelch Viru-Jaagupisse, kus ta kirjutas Viru-Jaagupi kirikukroonika ning Continuation (1690-1707) – järje oma Liivimaa kroonikale. 1710. a kutsuti Kelch Tallinna Niguliste koguduse pastoriks, kus ta suri juba samal aastal katku. Kelch on maetud Niguliste kiriku juurde, kus kasvab ka temanimeline pärnapuu.

Kroonika koostamiseks on Kelch kasutanud osalt vanemaid allikaid, osalt oma tähelepanekuid, muuhulgas B. Russowi ja teiste kroonikakirjutajate teoseid, samuti ka Tallinna ja Tartu arhiivimaterjale. Viru-Jaagupis kirjutatud kroonika järg avaldati postuumselt 1875. a Tartus J. Lossiuse poolt. „Continuation“ käsitleb Põhjasõja-eelseid olusid (sealhulgas suurt näljahäda) ja sõjasündmusi kuni 1707. a.

Oma kroonikas on Kelch üsna rohkesti tähelepanu pööranud eesti talurahvale, kellega ta vaimulikuna oli pidevas suhtlemises. Ta kirjeldab ka rahva viletsat olukorda, mille parandamist lootis Kelch Rootsi kuningavõimu poolt.

Kroonika 14. leheküljel leidub Eesti esimene trükitud rahvalaul „Jörru! Jörru! Jooks ma tullen?“ Varem on seda laulu peetud Läti lauluks - ülistuseks Jeruusalemmale ja Damaskuse linnale ning ka eestikeelseks palveks metsajumalatele. Alles Kelch taipas õigesti, et siin on tegemist armastuslauluga.

JÖRRU! JÖRRU!    1695

Jörru! Jörru! Jooks ma tullen?
Erra tulle Ellakene.
Micks ep olla eile tulnut?
Eile ollin Ella üxinesse,
nüht ollen Wirbi viekesse.
Tulle Home Homikulla
sies ollen Jelle üxinesse.
Karketella Kaste Ella
Siuka Sittika Willulla
siess ollen Walmis Wainijull
kaunis karja Satemalle.