Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mille kaudu võetakse inimene vastu kristliku kiriku osadusse. See rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel: Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. (Matteuse 28: 18-20). 

Ristimisega saab inimene kristlaseks ja osa uuest elust Kristuses.

LAPSE RISTIMINE  toimub vanemate (erandina ühe vanema või lapse hooldaja) soovil. Ristimistalitusel kinnitavad nad oma tahet ja annavad tõotuse last kristlikult kasvatada. Sellepärast peavad ka lapse vanemad olema ise täieõiguslikud, s.t ristitud ja konfirmeeritud koguduse liikmed.

Laps ristitakse nii ruttu kui võimalik, soovitavalt esimestel elukuudel, et temagi saaks osa Jumala armust ja lunastusest, mis loob lapse kasvamisele ning arengule viljaka vaimse pinnase. Täiskasvanuks saades otsustab ta iseseisvalt, kas ta tahab tulla leerikooli ja saada kiriku täisõiguslikuks liikmeks. Samas ei ole õige jätta last ilma ristimistalitusel pakutavast Jumala armust ja lunastusest,.Vanemad valivad lapsele ristivanemad ehk vaderid (üks või mitu) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku täisõiguslike (ristitud ja leeritatud) liikmete hulgast. Ristivanemaks võib olla ka mõne teise kiriku (nt roomakatoliku, õigeusu, metodisti vm) liige, eeldusel, et selles kirikus tunnistatakse laste ristimist.
Ristivanemad on ristimisel tunnistajateks ning nad võtavad endale kaasvastutuse lapse kristliku kasvatamise eest. Kui lapse ristivanemaks soovitakse inimest, kes ei ole veel ristitud või konfirmeeritud, siis peab viimane läbima ristimiseelse õpetuse ehk leeriõpetuse ning saama seejärel ise ristitud ja konfirmeeritud. Ühel inimesel võib olla mitu ristilast.

Ristimine toimub kas pühapäevasel jumalateenistusel või eraldi talitusena. Võimalik on pidada ka kodust ristimistalitust. 

TÄISKASVANU RISTIMINE.  Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, saab ta tulla noore või täiskasvanuna iseseisvalt ristimisele. Sellele eelneb ristimisõpetus ehk leeriõpetus ja ristimistalitus on ühendatud leeriõnnistamisega. Leeriõpetust saadakse reeglina leerikoolis. Mõjuvatel põhjustel saab teha erandi ja valmistuda ristimiseks õpetaja juhendamisel individuaalprogrammi järgi õppides. 

Ristitakse vaid kord elus, seega kui inimene on juba teises konfessioonis ristitud, siis luterlikku kirikusse üle tulles teda uuesti ei ristita. 

Ristimistalituse aja, koha ja täpse ülesehituse osas lepitakse kokku vaimulikuga. Teatage oma soovist ristida laps (lapsed) koguduse õpetajale!