Pastoraat asub kiriku vastas Piibe maantee ääres. Vanim teadaolev foto pärineb 19. saj keskelt, kui pastoraadis elas von Gebhardtite perekond. Kirikumõisa suurus ulatus siis üle saja hektari. Hea pastor pidi olema tollal ka heaks eeskujuks ja nõuandjaks oma piirkonna talupidajatele. Pastoraat oli puidust ühekordne lihtne hoone, millel puudusid kaunistused. Veranda sissekäigu kohal oli tahvel, millele kirjutatud sõnad: Gott segne dieses Haus und die hier gehen ein und aus. (Jumal õnnistagu seda maja ning igaüht, kes siit sisse ja välja astub).

Veranda ees olid laiad trepiastmed, kuhu meeldis suurel perekonnal õhtuti vestlema koguneda. Elumaja juures paiknesid majapidamiseks vajalikud hooned.

1860. a ehitati pastoraat lihtsa historitsistliku fassaadiga paekivihoonena. Maja on viilkatusega, nurgad ja aknad jõuliste tellispiiretega, kelbad petikniššidega. Peasissepääsu ees on puitpitsdekooriga veranda. Põhiplaanilt oli uus pastoraat järelklassitsistlikult sümmeetriline ja valitses anfilaadne süsteem. Saal oli keskteljelt vasakul, samasse jäi kabinet, hoone lõunaotsas söögi- ja magamistuba, põhjaotsas majapidamis- ja teenijateruumid. Samas asusid tall-tõllakuur ja rohtaed, ülejäänud majandushooned jäid hoone taga laskuvale nõlvale.

Nõukogude ajal kuulus hoone mitmele eri asutusele, mistõttu on siin tehtud palju ümberehitusi. 1990. a algusest on sõpruskoguduste St Tönis Saksamaal, Kälviä ning Virrati Soomes ja von Schillingite toetusel tehtud koguduse pastoraadis laiaulatuslik kapitaalremont ning tänaseks asuvad majas mitmed koguduse ruumid: suur ja väike saal, pühapäevakooli ruum, kantselei, arhiiviruum, köök, õpetaja ametikorter ning külalistetoad. Peahoone ees on põlispuudega ääristatud muruväljak.