Karl Gebhard von Schilling

Esimesed teated Schillingite perest pärinevad Baltimaades u 1500. a, mil Kaspar Schilling sündinud 1470 asus Vana-Liivimaale. Alles kuuendas põlves tuli Karl Gebhard von Schilling (1719-1779) esimesena Eestimaale elama. Ta teenis Vene tsaariarmees ja osales väga mitmetes lahingutes Austrias, Prantsusmaal ning Preisimaal. Viimaks omistati talle kindralmajori auaste. Tervisliku olukorra tõttu lahkus ta aktiivsest sõjaväeteenistusest.

Karl Gebhardi esimene peatus Eestimaal oli Rogerwiek (tänane Paldiski), kus ta oli kohustatud valvama sadama ehitustöid. See amet talle ei meeldinud ja ta palus keisrinna Katharina II, teda sõjaväest vabastada. Karl Gebhard abiellus 1760. a lese Helene Charlotte von Römeriga, neiuna von Tiesenhausen, kes oli Müüsleri mõisa pärija. Pärast poja Fabian Wilhelmi sündimist asus perekond 1765. a Järvamaale elama. K. G. von Schilling ostis äia pärisvarast Orina mõisa, kus nad elasid.  K. G. von Schilling suri 29. juulil 1779. a ja maeti kirikupatroonina kirikumüüri külje alla. Kiriku lõunapoolsel välisseinal paikneb epitaaf, millele on kirjutatud Hier ruhen Se Exellenz Hr General-Major und Ritter des Annen-Ordens Carl von Schilling, Erbherr von Orgena und Seinigal Geb d 31. Mai 1719. Gest. d 29. Juli 1779. (Siin puhkab kõrgeauline kindralmajor ja Anna Ordu rüütel Carl von Schilling, Orina ja Müüsleri mõisahärra sünd 31. mail 1719 ja surnud 29. juulil 1779.

Von Schillingite epitaaf

Tema järglaste hauad on säilinud Järva-Jaanis, Kuksemal, Türil ja Järva-Peetris.

Täna elavad von Schillingite pere liikmed Saksamaal, Soomes, Taanis, Sveitsis, Prantsusmaal, Lõuna-Aafrikas, Ameerikas ja Kanadas. Viimati külastasid nad meie kogudust 2006. a suvel.

Schillingite sõprussidemed Järva-Jaani ja kogudusega taastas taasiseseisvumisajal paruness Helene von Schilling, sündinud 26. veebruaril 1924 Tallinnas. Tema toetust ja kaasabi on kahekümne aasta jooksul jagunud Järva-Jaani kiriku, pastoraadi ja oreli remondiks, koguduse pühapäevakoolitöö heaks ning Järva-Jaani valla erinevatele projektidele. H. von Schilling on kirjutanud uurimustöö Schillingite suguvõsa ajaloost: „Schilling. Der Weg baltischen Geschlechts durch fünf Jahrhunderte“, 1999. H. von Schilling pälvis 2002. a Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi ja 2011. a EELK Koostöömedali. Ta on St Tönise koguduse liige ning sõprussuhete hoidja.