Rahvapärimuse järgi taheti pühakoda ehitada esmalt Kagavere külla (umbes 5 km alevist Paide poole), kus olla kiriku vundament veel alles. Kui kirikut ehitama hakati, laotanud kurat oma käsilastega öösel kõik müürseppade poolt ehitatud müürid laiali. Viimaks tüdinenud ehitajad ja otsustanud uue kiriku asukoha leida.

Õige asukoha leidmiseks pandud härjale rangid kaela ja lauluraamat sarvi ning lastud härg minna. Härg käinud mitu nädalat ühest kohast teise kohta, kuni viimaks jäänud praeguses Järva-Jaani kiriku asukohal seisma. Sinna siis rajatudki alusmüürid ning hakatud kirikut ehitama. Seal pole enam kurat kiusanud kiriku ehitamist.

JÄRVA-JAANI KIRIKU NIME SAAMISLUGU

Vanal ajal hakatud Järvamaal ehitama ühel ajal kaht kirikut. Kirikute ehitajateks olnud isa ja poeg, kes kumbki oma peale võtnud üks ühe ja teine teise kiriku ehitamise. Isa nimi olnud Jaan ja poja nimi Peeter. Ehitatavad kirikuid nimetatud ehitusmeistrite nimede järele. Kuna praeguse Järva-Jaani kiriku on ehitanud Jaani nimeline meister, siis nimetatakse kirik Jaani kirikuks, tema poja Peetri ehitatud kirik aga Peetri kirikuks.

Kirikute ehitamise ajal saanud isa ja poeg hästi läbi ja visanud teineteisele müüritegemise juures tarvisminevat kellut, mis neil kahe peale ainult üks on olnud. Isa ehitanud oma kiriku, nagu olnud sel ajal kombeks,  ilma tornita, kuna poeg, arvatavasti uuema aja mõjul teinud oma ehitatud kirikule torni peale. Kui isa läks poja tööd vaatama, leidnud, et see tema omast mitmeti parem ja pealegi torniga kiriku ehitanud oli. Isa vihastanud sellest nii, et poja surnuks löönud.

KIRIKU TORNI EHITAMINE

Kirikutorn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada, et torni kiviosa ehitamisel tehtud viga. Torni viltust asendit üldiselt ei märgata, sest ilmselt ei ole torni ka tähelepanelikult vaadeldud.

Vanemad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, miks torn viltu on. Torn ehitati kahe paruni – Kuksema ja Orina – poolt ning kulul. Kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummarduma.

Teise jutu järgi on toosama Orina parun vaadanud oma mõisa trepilt pooleliolevat torni ja saatnud toapoisi meistrile ütlema, et torn on viltu. Ehitusmeister käskis aga parunile edasi ütelda, et tema ...  on viltu, aga mitte minu kirikutorn. Nii on pajatanud Adele Normann.

Torni ehitamise ajast on säilinud ka järgmine lugu. Kaugelt tulnud ehitusmehed jõudsid kohale hommikul ja asusid kohe tööle. Kuna neile veel öömaja kohta ei antud, jäi õhtul ainuke võimalus ööbida surnuaial. Õhtu oli soe ja ilus, mehed tegid kiriku ette surnuaia väravate juurde lõkketule, sõid, laotasid oma riided murule ja heitsid pikali. Kuid enne, kui nad jõudsid uinuda, tuli kiriku tagant kolm talaaris kirikuõpetajat ning ütlesid, et siin ei tohi magada, minge ära. Ise läksid ilma et oleks meeste juures peatunud, ringiga teisele poole kirikut. Mehed mõtlesid, mis nüüd teha. Lõpuks arvati siiski, et tegemist oli ainult väsimusest tingitud viirastustega ja kuna neil enam nii hilja kuhugi minna ei olnud, heitsid uuesti pikali. Õpetajad tulid tagasi, jäid nüüd meeste juurde seisma ja kordasid: „Siin ei tohi magada, minge siit ära!“ Mehed, nähes, et õpetajad ei lähe enam minema, võtsid oma riidepambud ja leivakotid ning lahkusid surnuaialt. Kui mehed olid surnuaia väravast välja jõudnud, läksid ka õpetajad tagasi ning kadusid kiriku nurga taha. Mehed magasid selle öö surnuaia valli ääres.

JÄRVA-JAANI ASULA NIME SAAMISLUGU

Praeguse Järva-Jaani kohal olnud kunagi järv, mistõttu kogu asula paikneb orus, mille kagupoolne kallas on eristatav Pandivere kõrgustiku jalamil asuva Võllastemäega. Järve asustamata kaldal olnud kunagi üksik maja, milles elanud keegi Jaani-nimeline mees, keda tema asupaiga järgi kutsutud Järve Jaaniks. Sellest nimest olla hiljem tekkinud kohanimi Järva-Jaani.

Teine nimesaamise lugu seondub kirikuga. 13. saj asus kirik Keika küla maal. Hiljem aga hakati kiriku ümber tekkinud asulat nimetama sakslaste poolt Jerweniks ning eestlaste poolt Järva-Jaaniks. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, olles seega algul Keitingi, hiljem Jerweni Sankt Johannise ehk eestipäraselt Järva-Jaani kirik.