KIRIK  Ajaloolised isikud Bogislaus Rosen

ESILEHELE

TEATED


KALENDER


TÖÖTEGIJAD


JUMALATEENISTUS


TALITUSED


KOGUDUSE ELU


ANNETUSED


KIRIK

Kiriku ajalugu

Kiriku interjöör

Ajaloolised isikud

Bogislaus Rosen

Von Schillingid

Eduard von Gebhardt

Teeliste kirik


PASTORAAT


TÄNAME


FOTOALBUM


LINGID


MEEDIA


SISEVEEB



Bogislaus Rosen

Bogislaus Rose sündis Pommeri hertsogiriigis 1572. Ta oli edukas kaupmees nii Saksamaal, Rootsis, Venemaal, Liivimaal, Eestimaal. Ärilistel kaalutlustel tuli Bogislaus Rose Tallinna. Tema elujärg paranes tänu oskuslikule ärivaistule. Eriti head sidemed olid tal rootslastega. Rootsimaa jäi talle koguni märgatavalt võlgu. Ta tundis isiklikult Karl XI, Gustav II. 1617. a anti talle Rootsi kuningriigi aadliseisus ja nimi Rose muudeti Roseniks. Riigivõim andis talle 26 küla, mis moodustasid Lehmja, Jõelähtme, Karinu, Väinjärve mõisa. Ingerimaal ka Domassova.

Bogislaus von Rosen sai tuntuks heldekäelisuse poolest ning jättis oma annetustega üliuhkeid jälgi kahte kirikusse: Järva-Jaani ja Niguliste. Järva-Jaani koguduse eestseisjana sisustas ta peaaegu kogu kiriku kinkides lisaks kellale veel kantsli, võidukaare krutsifiksi, pastoripingi ja kaks kroonlühtrit. Praegune altariseingi (toodi Järva-Jaani 1768. a) on Bogislaus Roseni epitaaf. 1651. a ostis ta Niguliste kirikusse hauakabeli, mille jaoks tellis suurejoonelise ehisseina (1655, praegu Niguliste muuseumi ekspositsioonis). Bogislaus Rosen maeti 1658. a Niguliste kiriku peaaltari kõrvale.

Bogislausi poeg Heinrich von Rosen sai tuntuks Karinu mõisa rajajana 1666. Karinu mõis oli ainuke, kus valgete Rosenite meesliini järjepidevus püsis 1666-1919 – seega 350 aastat.

|↑ üles|