2017. aastal taotles kogudus toetust LEADERist käärkambri põranda restaureerimiseks ja projekt leidis rahastust ning aasta lõpuks sai põrand restaureeritud. Töö kogumaksumus on 6 312,34 eurot, millest 5681,11 eurot on LEADER toetus, omaosalus on 631,23 eurot. Arheoloogiliseks uurimuseks eraldas Muinsuskaitseamet kogudusele toetust 200 eurot, millele lisas kogudus omaosaluse 50 eurot. Kogudus tasus ka ehitisloa eest 250 eurot ning muinsuskaitselise järelvalve eest 540 eurot. Südamlik tänu käärkambri restaureerimistööde heaks annetajatele:  LEADER Järva Arengu Partnerid, Märt Rahamägi, Rein Tiik ja Verband des Hauses Schilling. 

Põranda restaureerimisele eelnes  arheoloogiline uuring, mille teostas arheoloog Villu Kadaks ja koostas ka vastava aruande. Uuringu käigus puhastati ja dokumenteeriti ajaloolised konstruktsioonid (käärkambri seinte jms vundamendid), eemaldati lahtine pinnas ja kivid, ning koguti leiud eemaldatavast pinnasest. Dokumenteeriti pinnaseladestused ning tehti kindlaks käärkambri algse põranda kõrgus. Tööde käigus koguti pinnasest leide, sealhulgas metalliotsija abil. Täpne leidude nimekiri on ära toodud aruandes.

Töö üheks põhiliseks eesmärgiks oli leida pidepunkte käärkambri vanuse kindlaks tegemiseks. Üllatusena paljandusid põranda all paksud vundamendid, mis pärast välja puhastamist osutusid vanema, praegusest väiksema käärkambri jäänusteks.  Keskaegse käärkambri kunagist olemasolu ei teatud Järva-Jaanis oletada, sest paljud Eesti maakirikud olidki algselt ilma käärkambrita ning mitmetele pole seda ka hiljem lisatud. Seni on käärkambri puudumisel eeldatud, et seda pole kunagi olnudki, aga Järva-Jaani juhtum näitab, et mõned võivad olla ka lammutatud. Ilmseks vihjeks Järva-Jaani varasema käärkambri olemasolule oleks siiski pidanud olema seda kooriruumiga ühendanud ukseava – hästi säilinud keskaegne, teravkaarne portaal kooriruumi põhjaseinas.

Maakirikute käärkambrid on üldjuhul ehitatud kooriruumi külje vastu ja lääneotsaga vastu pikihoone idaseina. Seevastu Järva-Jaani vana käärkamber oli erandlikult ehitatud pikihoone nurgast eemale – vahele jäi 1,5 meetri laiune tühimik. Täpselt samamoodi pikihoonest lahus paikneb Eestis vaid Järva-Jaani naabri, Väike-Maarja kiriku praeguseni säilinud käärkamber. Kummalise ja erandliku paigutuse põhjus ei ole teada, mistõttu on alust edasiseks uuringuks, kuid tõenäoliselt on põhjus kahe naaberkiriku puhul sarnane ning seotud nende seni arvatust keerukama ehituslooga. (Villu Kadakas, Arheoloogiline uuring Järva-Jaani kiriku käärkambri põranda vahetusel. Aruanne. Tallinn 2017).