ESILEHELE

TEATED


KALENDER


TÖÖTEGIJAD


JUMALATEENISTUS


TALITUSED


KOGUDUSE ELU


ANNETUSED


KIRIK


PASTORAAT


TÄNAME


FOTOALBUM


LINGID


MEEDIA


SISEVEEB



KESKAEGSED MAALINGUD JÄRVA-JAANI KIRIKUS

19.–21. juunil tegid Järva-Jaani kirikus uuringuid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilased – Jüri-Martin Lepp,Marta Tammiste, Eleri Paatsi, Pille-Riin Rožkov, Markus Väli, Kristi Niit, Kadri Väljaots, Siim Hiis, Minni Tang, Siim Raie, Frank Lukk, Taavi Tiidor ja Tarmo Hook –, keda juhendasid Hilkka Hiiop, Anneli Randla ja Merike Kallas.

Uuringutest selgus, et Järva-Jaani kiriku seinad ja võlvid on
olnud keskajal märksa värvilisemad kui praegu. Pikihoone idavõlvikus leiti võlvi tipus ning kilpseintel krohvimise ajast pärinev kompositsioon: võlvi päises on ebaühtlasteks sektoriteks jagatud lillelaadne sõõr, millest jooksevad neljas suunas maalitud roided, mis lõpevad sepisankrut meenutava kujundiga (üks neist oli nähtaval juba enne uuringute algust). Omakorda neist allpool, juba külgseinte, vööndkaare ja võidukaare pinnal on sarnased sõõrid ning kaari ja aknaid raamistavad maalitud kvaadrid. Maaling on valdavalt punastes toonides, kohati on kasutatud halli (sinist).

Kooriruumis on võlvi tipus sarnane maaling, kuid seda katavad kaks hilisemat maalingut, millest varasem on maalitud erksinistes toonides ja hilisem kujutab kollast päikest heebreakeelse Jumala nimega (sarnaneb altariseina kohal paikneva päiksega).

Kantsli trepi kohal seinal ning kirikus mitmel pool mujal tuli välja musta ja punasega marmoreering (marmorit imiteeriv maaling), mida võib seostada kiriku barokse sisustusega.

Keskaegsed maalingud on teostatud võluva kohmakusega, iga lill on maalijal pisut isemoodi välja kukkunud – ilmselgelt pole tegemist professionaalse kunstniku loominguga, pigem võiks neid pidada ehitusmeistrite-krohvijate tööks. Just selliseid maalinguid oleme viimastel aastatel veelgi avastanud, näiteks naaberkirikus Koerus. Tudengid leidsid ka kohe maalingutele paralleeli: see meenutab keskaegset versiooni Epiima logost.

Kolme päevaga jõuti läbi uurida vaid väike osa kirikust, kuid juba seegi annab tunnistust, et Järva-Jaani kirikust on veel palju huvitavat leida.

Dr Anneli Randla
Dotsent, vanemteadur
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja
Kunstikultuuri teaduskond
Eesti Kunstiakadeemia

 

← kõik uudised   ↑ üles